Maamõõtmise ajaloost
KLM Maakorraldusbüroo on jätkanud juba üle nelja aastatuhande e.m.a. Egiptuses omandatud geodeesia valdkonnas tähelepanuväärsete oskuste rakendamist mis olid juba kõige sügavamas muinasajas vajalikud maatükkide iga-aastasteks piiritamisteks Niiluse jõe ülemjooksul sest jõe üleujutuste tagajärjel kadumaläinud maatükkide piirid tuli taastada. Siit siis maakorralduse tööde oluliseks osaks olid geodeetilised tööd. Mõõtmised iseenesest ei anna veel täit võimalust neid kasutada plaanipärase ja otstarbekohase lahendamise leidmisel. Piiride looduses tähistamiseks on aga vaja omada maa-ala küllaldlaselt õiget ja põhjalikku kujutist-plaani et leida lahend maa kasutuste piiride korrastamiseks.
Juba Kreekas (umbes 550 e.m.a) avaldatakse esmakordselt hüpotees Maa kerasusest (Erotosthenes, aastal 200 e.m.a.) ja määratakse tema mõõtmed ning koostatakse esimene geodeesia raamat (Heroni "Dioptrika") milles kirjeldatakse maamõõduasjanduse põhilisi küsimusi.
Geodeesia kõige laiem rakendamine Venemaal kuulus piiritamise ja maakorralduse töödele. Alates 1723 aastast võeti ette nn. Ingerimaa (Leningraadi ümbrus), tehti pidevalt mõõdistamisi mis olid seotud maavalduste piiride kindlaksmääramisega.
XIX sajandi algusest hakatakse Venemaal teostama triangulatsiooni töid piki merediaani Doonau suudmest kuni Põhja Jäämere kallasteni (25 20` laiuse ulatuses). Põhilised tööd tehti Tartu Ülikooli professori W.Struve juhtimisel. Selle töö tulemusi on hiljem kasutatud maaellipsoidi mõõdete tuletamiseks paljude õpetlaste poolt.
Eestis kehtestatud geodeetilise põhivõrgu punktid toetuvad Lamberti konformsele koonilisele projektsioonile mille Maa füüsilise pinnaga lõikeparalleelid on 58 00`ja 59 20` ning keskmeridiaaniks 24 00`00´´(algkoordinaadiga 500 000 meetrit). Viimane lõikab Kihnu saart, Tõstamaad, Tõhela järve ja läbib Lõpe, Laikküla, Jõgisoo ning Väike-Pakri saare. Ristkoordinaatide alguspunkt, kaugusega GRS-80 ellipsoidi ekvaatorist 6375 000 meetrit asub lõuna pool Kihnu saart, paralleelil laiusega 57 31´03.19415´´.
Kaasajal rakendakse maa pinna, looduslike elementide, maaüksuste piiride,ja riigi territooriumi kujutamiseks plaani või kaarti millised toetuvad geodeetilise põhivõrgu punktidele. Kaardid on suuremate territooriumite kujutamine tasapinnal maa kumerusega arvestades, millest tingituna iga punkt ei vasta antud mõõtkavale. Plaan on väiksemate maa-alade ortogonaalprojektsioon, kus maakera kumer pind on asendatud horisontaalse tasandiga, suuremõõtkavalised kujutised nii et mõõtkava igas lõigus on vastavuses mõõtmistega looduses.
Meie tegevusvaldkonda kuuluvad plaanid millede täpsus ja mõõtkava valitakse vastavalt vajadusele, kas krundist ülevaate saamiseks haljastamisel, maaüksuse plaaniks, piiride mahamärkimiseks, gedeetiliseks alusplaaniks ehitiste projekteerimise tarvis, detailplaneeringu või maakorralduse kava koostamiseks, hoonete ja teede inventariseerimiseks, maaomandite jagamiseks, katastriüksuste ja ka põlluüksuste moodustamiseks.
