Te asute siin: Avaleht > Lugemist > Maareformi algpäevilt

Maareformi algpäevilt

MAA TAGASTAMINE ILMA MOLOTOV-RIPENDROPTI PAKTITA

Kallis Maaleht, Kallid Maalehe lugejad! Meie mõttes võiks maa tagasi anda kiiremini kui ära võeti, nüüd ju Riigikogus igasugused hääletusmasinad – vajuta nuppu ja asi klaar. Ja riigile ka kokkuhoid kui suur, osa poliitikuid võiks ju kohe pensionile saata. Maaomanik võib rahulikult lehte lugeda, ei ole väljaastumisi ega reforme vajagi.

 

Nendel „pärijatel“ või kuidas neid nimetataksegi, nendel subjektidel on tegemist pisut rohkem et senitunmatu suguvõsaga maid jagada. Mis maid – metsastunud karjamaid mis linnamehi ligi meelitab. Seda võib ju lubada (tsiviilseadustiku järgi) päris pärijatel kui nad talule hinge sisse puhuvad aga mängupärijad kui nad, praegu veel riigimaast, paremad – metsakamad tükid välja nopivad võiksid metsakasvatamise kulud ikka ka ära tasuda. Küll ei tea mida riik nende lagedate põllulappide ja soostunud võsa-aladega peale hakkab. Selge on et talukoha juurde peaks jääma ikkagi metsatuka kust reaisa ja riigilipu varda saab lõigata.

metsaotsa1

 

 

Muide maaomandi tagastamist saab teha asjalikumalt kuid veidi aeglasemalt ja seda koos maakasutusvalduste reformimisega. Kui Riigikogu ja Valitsus sätestaks mõiste mil „maaomand ei ole säilinud endilsel individualiseeritud kujul ega kuulu tagastamisele endistes piirides (ja suuruses)“. Antakse seadus talu maaüksuse formeerimiseks endises väärtuses, seadustatakse maamõõtja (vähemalt riigi maakorraldusasutuse või vannutatud maamõõtja) õigused maakorralduslikest nõuetest lähtudes (nihutada piire ja toimetada võõrastel kinnisasjadel mõõditustoiminguid). Samuti seadustataks ka maaomaniku (maakasutaja) kohustused piiride lahtiraiumiseks ning piirikäänakute tähistamiseks piirimärkidega, samuti nende säilitamine ning nendele juurdepääsu tagamine.

 

1995 aasta september                             J.Liira maakorraldaja

 

68936